Väga varajane hübriid, salatikurk kasvatamiseks katmikalal. Poolpikk vili 19-22 cm, kaal 300-360 g. Kibeainevaba.
* Mugav on kurke kasvuhoones kasvatada spiraali toel.
Selleks tõmmatakse kasvuhoone katuse alla traadid millelt ripuvad alla alumiiniumtraadist spiraalid (läbimõõt 8 mm).
Neid on kerge ära võtta ja tagasi panna rõngaste abil. Peale taimede väljaistutamist võetakse spiraalid alla, keeratakse ettevaatlikult ümber taime nii, et taime vars oleks spiraali sees, seejärel riputatakse spiraal trossile tagasi. Kasvu ajal on vaja jälgida, et taim ei tuleks spiraali seest välja. Seda võib kasutada ka tomatite juures. Alumiiniumtraadist spiraal on tunduvalt kindlam kui nöör.
Kurki kasvatades on vaja meeles pidada, et tihedad külvid võivad viia taimede hävimiseni, kasv peatub, viljad hilinevad, saagikus langeb, samuti viljade kvaliteet.
Taimed harvendatakse kui on ilmunud esimene pärisleht. Harvendamisel ei tõmmata taimi välja vaid nad lõigatakse mullapinna lähedalt ära.
Peale harvendamist riputatakse peale turvast või saepuru 2-3 cm. Kui harvendamisega hilinetakse venivad taimed välja, külgvõrsed arenevad hilja ja saagikus langeb.
Kobestada on parem aiahargiga, mis torgatakse ridade vahel mulda ja tõmmatakse kohe välja, tegemata liigutusi külgedele. See kobestamise meetod jätab terveks juured, kobestades samal ajal mulla pindmist kihti.
Õitsemiseni on kurke parem kasta hommikul, aga õitsemise ja vilja kandmise ajal õhtul. Pilves ilmaga kastetakse vähem kuid muld ei tohi olla kuiv.
Et saada suuremat saaki ja kiiremini valmivaid vilju, tuleb peavarred asetada vabale pinnale kinnitades need hargikujuliste kepistega mulda ja kattes mullaga.
Juurestiku paremaks arnguks ja toitumiseks tuleb peened külgvõrsed millel pole viljaalgmeid eemaldada ja tugevaid võrseid tagasi näpistada kui nad on 35-40 cm pikkused.
Eng.: Parthenocarpic Greenhouse cucumber. Suom.: Partenokarppinen kasvihuonekurkku. Sven.: Partenokarp salladsgurka. Bot.: Cucumis sativus L.
* Millal on väetamine kahjulik?
Sageli väetatakse, arvestamata ilmastikutingimusi. Kuid külma ilmaga pole väetamisel mõtet, kuna toitained pole juurte poolt omastatavad.
Enamus köögiviljataimede juuri „töötab“ paremini temperatuuril üle +10°С.
Aedniku kuldreegel on järgmine: väetada väetiselahusega juuri, aga kui lahus sattus lehtedele, siis uhta see kohe puhta veega maha.
Vedelväetisi kuiva mulda andes kõrvetame me taimede juuri. Algul tuleb mulda veega niisutada, seejärel anda väetist.
Peakapsast ei tohi lämmastikväetistega üle väetada (eriti ammooniumväetistega), kuna see vähendab säilivust ja suurendab vastuvõtlikkust bakterhaigustele.